Energiakriisis vaevlevas Kosovos konfiskeeris politsei sadu krüptokaevandamise masinaid ja pidas laupäeval kinni ühe isiku.

Krüptovaluuta kaevandamiseks kasutatavad masinad kulutavad tohutus koguses energiat.

Kosovo valitsus kehtestas teisipäeval ajutise keelu krüptovaluuta kaevandamisele, eesmärgiga vähendada elektri tarbimist.

Politseioperatsiooni käigus konfiskeeriti 272 masinat, mida kasutati Bitcoini tootmiseks, teatas korrakaitse avalduses.

Üks isik peeti kinni, lisati.

«Kogu operatsioon viidi läbi ja lõppes intsidentideta,» ütles siseminister Xhelal Sveçla Facebookis.

Konfiskeeritud varustus kulutab sama palju elektrit kui 500 majapidamist kuus, 60 000 ja 120 000 euro vahel, ütles rahandusminister Hekuran Murati.

«Me ei saa lubada mõnede ebaseaduslikku rikastumist maksumaksjate kulul,» ütles ta.

Kosovo serblased neljas põhjapoolses regioonis ei ole maksnud oma elektri eest alates 1998.-1999. aasta sõja lõpust albaania võitlejate ja serbia relvajõudude vahel.

Loe edasi Postimehest…

Altcoinideks nimetatakse kõiki Bitcoinist erinevaid krüptovaluutasid.

Bitcoinist on tänaseks kuulnud ka need inimesed, kelle jaoks krüptomaailm mingisugust huvi ei paku. Lisaks bitcoin’ile on krüptoturul aga tuhandeid teisigi krüptovaluutasid, mida tuntakse üldnimetuse all altcoin’idena.

Sõna “altcoin” tuleneb sõnadest “alternatiivne” ja “coin” ning hõlmab kõiki Bitcoini alternatiive.

Miks erinevaid krüptovaluutasid nii palju on ning üldse kuidas need Bitcoiniga seotud on?

Kasahstan on maailma suurim radioaktiivse metalli tootja, mistõttu on uraani hind hüppeliselt tõusnud. Riik on USA järel suuruselt teine ​​bitcoini kaevandaja maailmas. Krüptovaluutade kaevandamise ettevõtte BTC.com andmetel langes Bitcoini hashrate (võrku ühendatud masinate arvutusvõimsuse mõõt) kolmapäeval pärast Kasahstani Interneti väljalülitamist enam kui 10 protsenti.

Loe  edasi Ärilehest…

Mitteametliku statistika kohaselt on Eestis registreeritud lausa 55% kogu maailma virtuaalvääringu teenuse pakkujatest.

Rahapesu Andmebüroo avaldatud uuring viitab ohule, et Eestis tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse osutajaid võidakse ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel.

31. detsembri seisuga oli Eestis välja antud 381 kehtivat tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Mitteametliku statistika kohaselt on Eestis registreeritud ligi 55 protsenti kõikidest maailma virtuaalvääringu teenusepakkujatest.

„Paljud ettevõtjad toovad Eestisse tulu ja loovad innovatsiooni, kasutades seejuures ka piisavaid riskikontrollimeetmeid. Selliste ettevõttete jaoks on siinne keskkond virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks igati sobiv,” sõnas Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäekeri.

USA aktsiaturud reageerisid kolmapäeval keskpanga sõnumi peale langusega.

USA börs kukkus kolmapäeval üle 3%, kui USA föderaalreservi kohtumise protokollist selgus, et keskpank võib intressimäärasid oodatust varem tõsta, vahendab Reuters. Esialgse plaani kohaselt pidi keskpank intressimäärasid juunis tõstma, kuid prokollist selgus, et seda võidakse teha juba märtsis.

S&P 500 börsiindeks langes üle 1%, mis on suurim päevane langus alates möödunud aasta novembrist, mil esimesed uudised Omicroni variandist meediasse jõudsid. Uudis mõjutas ka Euroopa turge – Euroopa suurimaid ettevõtteid koondav Eurostoxx 50 alustas päeva ligi 2-protsendise langusega. Tallina börs kukkus üle 1 protsendi.

USA keskpank võib soovida inflatsiooni intressimäärasid plaanitust varem tõsta, eesmärgiga vähendada sedasi turgudel likviidsust. Protokollis seisis, et keskpanga liikmetele teeb muret nii…

Loe edasi Geeniusest…

Rahapesu Andmebüroo (RAB) täna avalikustatud uuring viitab jätkuvale ohule, et Eestis välja antud tegevusloaga teenusepakkujaid võidakse ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel.

Möödunud aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis välja antud 381 kehtivat tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Mitteametliku statistika kohaselt on Eestis registreeritud ligi 55 protsenti maailma kõikidest virtuaalvääringu teenuse pakkujatest, teatas RAB.

«Paljud ettevõtjad toovad Eestisse tulu ja loovad innovatsiooni, kasutades seejuures ka piisavaid riskikontrollimeetmeid. Selliste ettevõttete jaoks on siinne keskkond virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks igati sobiv. Suur osa on aga Eestiga jätkuvalt vaid formaalselt seotud ­– puuduvad kohalikud kliendid ning töötajad sisuliselt puuduvad või ei asu Eestis, ka tegevuskoht on olemuselt vormiline,» nentis büroo juht Matis Mäeker.

Eelpool loetletud asjaolud muudavad Mäekeri sõnul järelvalve tegemise keeruliseks ning kohati praktiliselt võimatuks. «Samuti…

Loe edasi Postimehest…

Bitcoini kujutatakse tihti mündina, kuid tegelikult seda füüsilisel kujul ei eksisteeri.

Bitcoin on alates oma sünnist 2008. aastal saanud üheks kõige laiemalt tuntuks varaklassiks, mille kohta omab täna arvamust nii Wall Streeti investor kui ka tädi Maali.

Märkimisväärse tootluse ja pideva meediakajastuse tõttu on Bitcoin äratanud viimastel aastatel ka jaeinvestorite huvi, kelle jaoks pakub krüptoturg võrreldes aktsiaturuga vähemalt pealtnäha võimalust ka oluliselt väiksemate summadega head tootlust teenida.

Kust Bitcoin alguse sai, miks see üldse loodi ning kuidas see tänasele tasemele jõudis?

Goldmani andmetel on turul vabalt kaubeldav umbes 700 miljardi dollari väärtuses bitcoin’i, mis moodustab umbkaudu 20 protsenti maailmas kaubeldavate “väärtust hoidvate” varade kogumahust, mille alla investeerimispank loeb bitcoin’i ja kulda. Koos kullaga moodustuvad nad 2,6 triljoni dollari suuruse poti.

JPMorgan ütles Bloombergile, et vaatamata meediakampaaniale ja järsule hinnatõusule ei ole krüpto veel portfellivarana adekvaatne. Ebastabiilne korrelatsioon teiste varadega tähendab, et krüpot on praegu parem käsitleda ostuoptsioonina kui valuuta või kulla asendajana.

Bloomberg vahendas, et juhul kui bitcoin peaks järgmise viie aasta jooksul tõusma 50 protsenti, tehes keskmiseks aastaseks tootluseks 17–18 protsenti, näeme bitcoin’i ületamas 100 000 dollari piiri. Möödunud aasta novembris ületas ta kõik ootused ja purustas uue rekordi, tõustes 69 000 dollarini. Täna kaupleb bitcoin 46 000 dollari ümber. Mõned analüütikud usuvad, et vastus sellele küsimusele, kas bitcoin järgib oma 60% tõusu…

Loe edasi Ärilehest…

Uue aasta algusega kaasneb tavaliselt ennustamine järgmise mõnesaja päeva jooksul toimuva kohta. Seda tehakse hoolimata pingutuse lootusetusest. Iga ennustaja teab, et varasematel aastatel tehtud prognoosid ei pidanud paika. Põhjuseks peab ta aga teiste rumalust, ta ise on muidugi erandjuhtum.

Tehnoloogia valdkonnas tehtavate ennustustega esile tulevad vastuolud vaid kinnitavad, kui suur on määramatus. Näiteks ususvad ühed, et bitcoin’i väärtus kasvab ja ületab senise rekordi. Peetakse tõenäoliseks, et hetkeväärtus duubeldub ja jõuab 100 000 dollari piirini. Teised peavad tõenäolisemaks suurt langust, viidates kasvõi süsteemi elektrikulule, mis on kaheksa korda suurem kui Facebooki ja Google’i teenustele kuluv elektrienergia kokku.

Bitcoin’idega arveldamiseks ja nende kaevandamiseks kulutatakse aastas 143 teravatttunni jagu elektrienergiat, üle 17 korra rohkem kui tarbib seda Eesti. Planeedi suurimad IT-teenused kokku kasutavad 205 TWh aastas, millest bitcoin moodustab seega 70 protsenti. Google tarbib umbes 12 TWh ja Facebook-Meta vajab oma ülesannete täitmiseks vaid 5 TWh.

Pole teada, kui palju mõjutab Euroopa kõrge…

Loe edasi ERR portaalist…

Rahandusministeerium saatis detsembri lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt hakkab riik nii ühisrahastusplatvormide kui ka krüptovaradesse investeerimisvõimalusi pakkujate tegevust rohkem reguleerima.

Esialgset teadet tõlgendati rahvusvahelises meedias ja sotsiaalmeedias uut seaduseelnõud kui krüpto sisulist keelamist Eestis, eeldades, et uued reeglid hakkavad puudutama nii privaatsete rahakottide pakkumist kui ka omamist.

Eile saatis rahandusministeerium välja eelnõu kohta täpsustava teate, mille kohaselt keskendub eelnõu eeskätt virtuaalvara teenusepakkujate (VASP) tegevusele ega hakka investorite tegevust kuidagi piirama.