Sugugi mitte kõik El Salvadori kodanikud ei ole vaimustunud riigi lükkest bitcoin ametliku maksevahendina kasutusele võtta.

El Salvador on bitcoini ametlikult seaduslikuks maksevahendiks tunnistanud. Ka Panama on sama suunda võtmas, ning Hiina, USA ja Suurbritanniagi uurivad, kuidas nad saaksid oma krüptovaluutad turule tuua. Järgnev lugu käsitleb kõike, mida sellest teadma peaks.

President Nayib Bukele loodab, et bitcoin leevendab El Salvadori majandusprobleeme: välismaalt koju saadetavad summad moodustavad kuni viiendiku riigi SKT-st, kuid koju raha saatvad kodanikud peavad sealjuures ka suuri tehingukulusid kandma ning 70% inimestest ei ole pangakontot. Bitcoinidega saab teostada kiireid ja odavaid piiriüleseid makseid ning selleks ei ole vaja panku.

USA kauplemisplatvorm Robinhood testib juba krüptoraha rahakotti, vahendab Reuters.

Kauplemisplatvorm Robinhood testib USA meedia andmetel krüptorahakotti, millega oleks võimalik krüptorahasid nii teistele saata kui ka teistel endale saata lasta. Reutersi andmetel on jaeinvestorid seda uuendust kaua oodanud.

Robinhood arenguid lähemalt ei kommenteerinud.

Peale pikemat tõususeeriat on krüptoturg teist päeva languses.

Maailma vanim krüptoraha bitcoin, mis septembri alguses ületas 51 000 dollari taseme, on viimastel päevadel ühes laiema krüptoturuga langema asunud. Kui eile ligines langus suuremate krüptorahade puhul kümnele protsendile, siis täna hommikul lisandus bitcoinile Coindeski platvormil 1,7% langust, mis viis krüptomündi hinna pisut allapoole 43 000 dollari taset.

Suuruselt järgmine krüptoraha ethereum oli aga Krakenil 0,3% plussis ning kauples 3031 dollari taseme juures.

Cardano tõusis Krakeni platvormil protsendi ja kaupleb 2,1 dollari juures.

Kui varasematel aastatel on olnud üsna raudkindel trend, et kui bitcoin langeb, langevad ka teised krüptorahad, siis nüüd on olukord pisut muutunud ning mitmed krüptomündid suudavad laiemat joont trotsida.

Bitcoinide kaevandamine toob kaasa märkimisväärselt elektroonikajäätmeid, mis kujutavad kasvavat ohtu keskkonnale, selgub hiljutisest uuringust.

Maailma juhtiva krüptovaluuta kaevandamiseks kasutatavate arvutite keskmine eluiga on kõigest 1,3 aastat, ütles teadusajakirjas Elsevier avaldatud uuringu kaasautor Alex de Vries.

De Vries märkis, et see on märksa lühem kui mis tahes teise elektroonikaseadme eluiga.

Uuringus leiti, et kaheteistkümnel kuul maini tõi bitcoinide kaevandamine kaasa 30 700 tonni elektroonikajäätmeid, mis on võrdne IT- ja telekommunikatsiooniseadmete kogusega, mis visatakse aastas ära näiteks Hollandis.

2020. aastal töötles bitcoini võrk majandusteadlaste sõnul 112,5 miljonit tehingut (võrreldes traditsiooniliste makseteenuse pakkujate poolt 2019. aastal töödeldud 539 miljardi tehinguga), mis tähendab, et iga üksik tehing «võrdub vähemalt 272g e-jäätmetega». See on umbes kahe iPhone’i kaal.

Võidujooks uute bitcoinide kaevandamisele tähendab, et…

Loe edasi Postimehest…

Eestis on tõusnud riskid virtuaalvääringute valdkonnas ning nii kavatseb riik rahapesu ja terrorismi tõkestamises ning ausa ärikeskkonna tagamiseks valdkonda jõuliselt reguleerida.

Eilselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni koosolekul tõdeti, et virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamisel on Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi poolt kiiret tegutsemist.

„Eesti siseriiklik riskihinnang tõi esile, et suurimad riskid on meil virtuaalvääringu teenuste pakkujate hulgas,“  selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Valitsuse eesmärk on tagada, et virtuaalvääringute valdkonnas oleksid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid maksimaalselt maandatud. Saadan kooskõlastamisele seaduseelnõu sektorile seni kehtinud nõuete karmistamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks.”

Eestisse registreeritud krüptofirma PointPay on alles oma turudebüüdi ootel, ent ettevõtte tegevused tekitavad internetikogukondades juba praegu kõvasti furoori. On neid, kes kiidavad platvormi taevani, aga ka neid, kes arvavad, et tegu on petuskeemiga. “PointPay: tõeline pärl või pettus?” küsib üks Redditi kasutaja. Sama küsisime ka meie.

Eestisse Point Pay OÜ-na registreeritud krüptofirmat on viimase poole aasta jooksul mainitud nii populaarse internetifoorumi Reddit postitustes kui ka Twitteris ning mujalgi ühismeedias. Suur osa postituste sisust paistab keerlevat küsimuse ümber, kas eestlaste krüptofirmat tasub usaldada või ei.

2018. aastal Ilia Nicolaevich Zavialovi poolt asutatud ettevõte on enda sõnul ehitamas “maailma esimest globaalselt töötavat krüptopanka”. Oma veebilehel lubab ettevõte pakkuda erinevaid krüptoraha…

Loe edasi Geeniusest…

Juunis 3,7 miljonit eurot kaasanud Eesti krüptoraha investeerimis- ja kauplemisplatvorm Change teatas, et laieneb Euroopast välja ning avab keskuse Singapuris.

Change’i asutaja ja juhi Kristjan Kangro sõnul on eesmärk kasutada Singapuri stardiplatvormina ülemaailmsetele turgudele laienemiseks. «Nii potentsiaalsete klientide kui ka investorite huvi Change’i vastu kasvas hüppeliselt pärast meie viimast, 3,7 miljoni eurost investeerimisringi ning otsustasime, et aeg laienemiseks ka väljaspoole Euroopat on küps. Change’i jaoks on see oluline samm, et kasvada üheks maailma juhtivaks krüptoraha investeerimis- ja kauplemiskeskkonnaks,» ütles Kangro.

Ettevõtte juhi teatel ollakse nüüd kohal kolmes riigis. «Oleme 12 kuuga väga kiirelt arenenud. Eelmise aasta lõpust on müügitulu kasvanud üle 700 protsendi ning kliendiarv üle 180 protsendi. Meil on juba üle 60 töötaja ning lisaks Tallinnale ja Singapurile ka esindus Amsterdamis,» ütles Kangro.

Loe edasi Postimehest…

PayPalil on kahe aastakümne jagu kogemusi internetimaksete vallas ning praeguse seisuga haldab ettevõtte 403 miljonit kasutajakontot. Seega põhjustas nende 23. augustil tehtud avaldus, et nad hakkavad võimaldama Suurbritannia klientidel osta ja müüa nelja krüptovaluutat, palju suminat. Bitcoini hinnad tõusid viimase kolme kuu kõrgeimaks. Aga kas see – ja möödunud oktoobri muudatused USAs – võib krüptovaluutad peavoolu tuua või on tegemist lihtsalt järjekordse vilksatusega lühikeses, kuid plahvatusohtlikus detsentraliseeritud raha ajaloos?

USA kliendid, kes PayPali kaudu krüptovaluutat ostnud on, logivad oma kontole sisse kaks korda sagedamini, kui need, kes seda teinud ei ole, ütleb Jose Fernandez…

Loe edasi Postimehest…

LHV Pensioni Investeerimiskontodele (PIK) laekunud 30 miljonit eurot on peamiselt investeeritud indeksfondidesse ja Ethereumi.

LHV PIKil investeeriti esimesed rahad enamasti USA 500 suurimat ettevõtet koondavasse indeksfondi iShares Core S&P 500 UCITS ETF.

“Fond on eelistatuim eelkõige tänu selle laiapõhjalisususele ning kindlale ajaloolisele tootlusele, mis sõltuvalt mõõtmise alustamise hetkest on olnud keskmiselt 8-10% aastas. Indeksfondile iseloomulikult on ka selle kuine potentsiaalne volatiilsus võrreldes üksikaktsiate ja krüptovaluutadega ajalooliselt kõige väiksem ehk vaid 4%, mistõttu on investoril seda portfellis emotsionaalses mõttes pikaajaliselt kergem hoida,” rääkis LHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.

Ukraina parlament võttis peaaegu ühehäälselt vastu seaduse, millega legaliseeritakse ja reguleeritakse krüptoraha. Kuni tänaseni on krüptorahaga kauplemine Ukrainas eksisteerinud õiguslikult hallis alas.

Ukraina parlament võttis peaaegu ühehäälselt vastu seaduse, mis legaliseerib ja reguleerib krüptoraha. Seaduseelnõu pandi paika 2020. aastal ja läheb president Volodõmõr Zelenskõi lauale. Uues õigusaktis on sätestatud ka teatavad kaitsemeetmed pettuse vastu neile, kes omavad bitcoine ja muid krüptorahasid, vahendab CNBC.

Kuni tänaseni on krüpto Ukrainas eksisteerinud juriidiliselt hallil alas. Kohalikel oli lubatud virtuaalvaluutade ostmine ja vahetamine, kuid krüptoga tegelevad ettevõtted ja börsid olid sageli õiguskaitseasutuste range jälgimise all.

Kyiv Posti andmetel olid ametivõimud virtuaalraha suhtes võtnud pigem vaenuliku hoiaku, pidades seda «kelmuseks», korraldades krüptoga seotud ettevõtetele haaranguid ja «konfiskeerides sageli ilma igasuguse aluseta kallist varustust».

Näiteks augustis…

Loe edasi Postimehest…