Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas soovituslikud juhised krüptovarade ja ICO-de kohta. Juhiste väljaandmine oli peamiselt ajendatud sellest, et liidu finantsreeglid töötati välja enne krüptovarade kasutuselevõttu ning need ei võta arvesse krüptovarade eripära, uued juhised peaks aga aitama liikmesriikidel krüptovaraga seonduvat ühesemalt tõlgendada, samas kaitstes ka investorite huve.

Krüptovaradel on mitmeid erinevaid omadusi, mis tingib nende erineva liigituse ja terminoloogia ning kuna mõni neist võib endas hõlmata mitut erinevat funktsiooni, siis on keeruline kohaldada üht reeglistikku. Sellest tingituna on liikmesriikides kujunenud välja erinevad lähenemised selle kohta, millistele krüptovaradele ja mil määral finantsreeglid kohalduvad. Selline lähenemine ei toeta aga võrdsete võimaluste ja ühtlustatud turu põhimõtet, mis on Euroopa Liidu toimimise üks alustalasid.

Nii investorite kui ka finantsturu kaitseks rakenduvad finantsteenustele ja -toodetele väga mitmed erinõudeid. Kuna aga krüptovara olemus…

Loe edasi Geeniusest…

Jaanuari alguses ütles Ardo Hansson Riias konverentsil, et bitcoin ja teised krüptorahad on täielik mõttetus ning need surevad peagi välja.

«Ma arvan, et paari aasta pärast vaatame tagasi ja ütleme, kuidas me küll jõudsime olukorrani, kus me sellist muinasjuttu uskusime,» vastas Hansson paneeldiskussiooni juhi küsimusele, mida ta arvab krüptovaluutast. Tema vastust tsiteeris uudisteagentuur Bloomberg, kust see levis kiiresti teistesse finantsuudiste kanalitesse.

Loe edasi Postimehest…

Eelmise aasta suurim läbikukkumine investeerimismaailmas oli kindlasti bitcoin. Kümned ja sajad, võib olla isegi tuhanded Eesti investorid (õigem oleks siiski öelda spekulandid) investeerisid sellesse veidi üle aasta tagasi, kui selle hind oli tipus.

Ehkki bitcoin’i ja teisi kübervaluutasid saab praegu 80 protsenti odavamalt kui aasta tagasi, pole selle ostmine endiselt kõige parem mõte, aga terve hulk maailma suurimaid ettevõtteid tegeleb väga tõsiselt bitcoin’i tehnoloogia, plokiahela arendamisega. Seepärast võibki olla mõttekam investeerida mitte bitcoin’i ega teistesse krüptorahadesse, vaid mõnda plokiahelat arendavasse tuntud ettevõttesse.

Loe edasi Postimehest…

Finantsmaailma suured hakkavad kohe-kohe plokiahela tehnoloogial raha tegema ja Eestil oleks siin hea võimalus sellest kasu lõigata, kui me oma seadused piisavalt sõbralikuks timmiks. USA samal ajal keerab kruve kinni ja ähvardab kauplejaid isegi vanglaga.

Sellist sõnumit käisid Eesti parlamendisaadikutele rääkimas “globaalse plokiahela ärinõukogu” (GBBC) esindajad – tegu on prestiižse seltskonnaga ekspankuritest, riigipeadest ja ettevõtjatest, mille asutajate seas Davosis olid näiteks Toomas Hendrik Ilves ja Carl Bildt.

Pank plokiahelal: sääst 10 miljardit aastas

GBBC paigutab end spektri teise otsa võrreldes nendega, kes praegu plokiahela tehnoloogiaga ennekõike tähelepanu alla satuvad: petturid, püramiidskeemide korraldajad, rahapesijad või mitte otseselt illegaalsed, aga kahtlased tegelased.

Mida plokiahela tehnoloogial raha tegemine tähendab? Kui pangad või teised taolised tegijad…

Loe edasi Geeniusest…

Eestis registreeritud ning end politsei rahapesu andmebüroo tegevusluba reklaamiv krüptoturg, mida on hiljuti kajastanud maailma meedia nagu CNBC ja Bloomberg, lekitas turvauurijate sõnul kasutajate andmeid.

Kauplemisplatvormi DX.exchange eripäraks on see, et seal saab kaubelda tavalisel börsil olevate aktsiatega – näiteks osta ja müüa Apple’i, Facebooki, Microsofti või Tesla aktsiaid. Tehniliselt kaubeldakse nende aktsiate põhjal tehtud plokiahela tokenitega, nii et kaubelda saab ka näiteks siis, kui tavabörs on kinni.

Sel nädalal avanenud DX.exchange’i platvormist leidis aga üks uurija juba tõsiseid turvavigu, millega ta oleks saanud ligipääsu teiste kasutajate kontodele. Ta jagas leidu väljaandega Ars Technica, mis leidis, et võõras võib pääseda ligi isegi firma töötajate kontodele, mis võiks avada ligipääsu administraatori kontodele ja teha veel rohkem kahju. Ajakirjanikul õnnestus turvaprobleemi ära kasutades ka ühendust võtta ühe teise pahaaimamatu kasutajaga, kes värkelt…

Loe edasi Geeniusest…

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) sõlmis lepingu Eesti tarkvaraettevõttega Guradtime ja hakkab kasutama selle  plokiahela tehnoloogial põhinevaid lahendusi.

Guardtime Eesti juhi Ain Aaviksoo sõnul viiakse ESA-ga sõlmitud lepingu esimene etapp ellu üheksa kuu jooksul. Selle tulemil loodav lahendus aitab tagada Maa kaugseire andmete kontrollitavuse ning kolmanda osapoolega seotud vaidluste korral andmete tõendatavuse.

«Nii näiteks saab kindlustusvaldkonnas kasutada Maa vaatlusega seotud metaandmetest pärit infot erinevate kahjunõuetega seotud vaidluste korral,» rääkis Aaviksoo.

2018. aastal juba poole suuremaks kasvanud Guardtime alustab Aaviksoo sõnul nii käesoleva ESA kui ka teiste uute projektide lisandumise tõttu olulist laienemise etappi ja soovib meeskonda kahekordistada.

Guardtime on Eestis asutatud maailma suurim blockchain-tehnoloogial põhinevate küberturvalisuse lahenduste looja….

Loe edasi Postimehest…

OÜ Stacey rajab Kuressaare külje alla Sikassaarde 504 kW koguvõimsusega päikesepaneelide pargi, samal kinnistul asuvad ettevõttel ka tuulegeneraatorid, kirjutab Saarte Hääl.

Päikeseparki paigaldatakse 1680 paneeli, igaüks võimsusega 300 vatti.

Päikeseparkide rajamisega tegeleva ettevõtte Helioest koostatud projektis märgitakse, et seadmetest genereeritud elektrienergia suunatakse esmalt hoonesiseste tarbijate varustamiseks ning ülejääk jaotusvõrku.

Saarte Häälele on vihjatud, et päikesepargist saadava elektri abil on olnud plaanis käivitada krüptoraha bitcoinide kaevandamine.

Vaatamata Saarte Hääle korduvatele päringutele Stacey OÜ juhatuse liige Rain Pilve päikesepargi rajamise ja võimaliku krüptoraha kaevandamise kohta kommentaare ei andnud.

“Mull on hakanud juba kokku kukkuma ning võib-olla me peaksime jälgima, kui kaugele see kukkumine läheb ja mis alles jääb, kui me oleme jõudnud uutmoodi tasakaaluni,” vahendas Bloomberg keskpankur Hanssoni sõnu Riias toimunud konverentsil.

“Ma arvan, et paari aasta pärast vaatame me tagasi ja ütleme, kuidas me küll jõudsime olukorrani, kus me sellist muinasjuttu uskusime,” lisas ta.

Samas hoiatas Hansson, et võimud peavad pühenduma krüptoraha teemal investoreid kaitsvatele meetmele, kui “vanaemad peaksid hakkama sellesse investeerima”. Lisaks tuletas ta meelde, et krüptoraha on saab kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks.

Hansson lausus, et võivad tekkida ka finantsstabiilsust puudtavad küsimused, kui seosed virtuaalse vara ja reguleeritud finantssektori vahel suurenema hakkavad.

Kuigi Hansson on sarnaseid seisukohti väljendanud ka varem, on Eesti finantsinspektsioon hiljuti hoiatanud, et käsitleb krüptorahaga seotud teenuseid pakkuvaid ettevõtteid kui rahapesuohu uut allikat.