Enne röövi olevat ohver, kelle nime ei avaldatud, uhkustanud sellega, kui palju raha on ta teeninud bitcoini ja teiste krüptovaluutadega, kirjutab Norra meedia.

40ndates eluaastates mees oli parajasti oma Oslos asuvas korteris kui keegi andis uksekella. Kui ta ukse avas, siis seisis tema vastas mees, kes sihtis teda relvaga ja ütles: „Heida pikali või ma tulistan.” Ohver pistis aga jooksu ja hüppas teise korruse rõdult alla tänavale.

Kuigi mehe nime ei avaldatud, siis on teada, et tegemist on ärimehega, kes juhib krüptovaluutaga tegelevat firmat ja tema isikliku vara väärtus on umbes kümme miljonit eurot.

Ohvri advokaat ei soovinud intsidenti lähemalt kommenteerida. Süüdistatav astub kohtu ette oktoobris.

Tänavu leidis Hollandis aset analoogne juhtum. Kolm politseinikeks riietatud meest tungisid Drenthe provintsis elanud mehe korterisse ja piinasid ohvrit, et tema bitcoinidele ligi pääseda. Rööv lõpuks siiski ebaõnnestus.

Üks bitcoin maksab praegu veidi üle 9000 euro.

Keegi tegi möödunud nädala neljapäeval ühe ajaloo suurima bitcoin’i ülekande, liigutades korraga 94 504 bitcoin’i, mille väärtus oli tollel hetkel pea täpselt miljard dollarit.

Bitcoin’i tehingud on avalikud, kuid aadressid on anonüümsed, seega pole võimalik öelda, kes niivõrd suurt kogust krüptovaluutat liigutas. Ühe analüütiku arvates tuli vähemalt kolmandik rahast läbi Singapuri krüptovahetuse Huobi Global.

Tegu pole siiski ajaloo suurima bitcoin’i ülekandega. 2013. aastal liigutas keegi ühe ülekandega 194 993 bitcoin’i. Kuna krüptovaluuta väärtus oli toona palju väiksem, siis jäi selle tehingu väärtus umbes 150 miljoni dollari ringi.

2011. aastal liigutati ühe tehinguga veelgi suurem hulk –  550 000 bitcoin’i, kuid selle väärtus oli toona ainult 1,5 miljonit dollarit.

12-aastasena bitcoine ostnud Finman on nüüdseks saanud 20-aastaseks ja tema enda sõnul on ta noorim bitcoini miljonär, kirjutab Business Insider.

Finman meenutas, et 2008. aastal majanduskriisi ajal käis ta vennaga meeleavaldusel, kus ta nägi üht meest bitcoini särki kandmas ja uuris temalt, millega täpsemalt tegu on. „Ta oli hipi ja ütles, et see teeb lõpu Wall Street’ile, korruptsioonile ja kõigele halvale,” kirjeldas Finman.

Seejärel hakkas Finman krüptovaluuta kohta uurima ja arvas, et see asi kasvab suuremaks.

Finman jättis 15-aastasena kooli pooleli ja asutas idufirma Botangle, mille ta kaks aastat hiljem 300 bitcoini eest maha müüs.

Loe edasi Ärilehest…

Kavandatavad seadusmuudatused krüptoraha teenusepakkujate kohta tunduvad olevat üldiselt head ja võivad kaasa tuua kvaliteedi eelistamise kvantiteedile, kuid mitte kõigi muudatustega ei saa nõus olla, kirjutab Njord advokaadibüroo rahapesuvastase võitluse sertifitseeritud spetsialist Nikolay Demchuk.

Finantsinspektsioon kavatseb peatselt alustada krüptoturu korrastamist, et mõista seal tegevaid ärisid ja pahalased ausatest tegijatest lahku lüüa, kirjutab Äripäev.

Eestis tegutseb üle 800 krüptoettevõtte ning inspektsioon tahab kindlaks teha, kes nad täpselt on ja millega tegelevad. Finantsinspektsiooni teiseks sammuks pärast turuga tutvumist on Kessleri sõnul tõkestada krüptomaailma kaudu kas oma raha pesemist, terrorismi rahastamist või rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumist.

Loe lähemalt Äripäevast.

Ukraina võimud on asunud uurima potentsiaalselt väga ohtlikku turvariski ühes kohalikus tuumajaamas, kus töötajad ühendasid väidetavalt kriitilise tähtsusega süsteemid internetiga, et kaevandada krüptoraha.

Juhtumit uurib Ukraina sisejulgeolek (SBU), sest tuumajaamad lähevad kriitilise infrastruktuuri alla ning selle pärast koheldakse intsidenti riigisaladuste lekitamisena. Tegelikult on palju hullem aga tõsiasi, et tuumajaama internetiga ühendamine muudab selle potentsiaalselt avatuks häkkeritele, kes suudaks süsteemidesse sisse saades põhimõtteliselt tekitada tuumakatastroofi.

Kohaliku meedia sõnul on tegu Lõuna-Ukraina Tuumajaamaga, mis asub Južnoukrajinski linna lähedal Mõkolajivi oblastis. SBU korraldas tuumajaamale haarangu 10. juulil, mille käigus konfiskeeriti hulk arvuteid ja muud varustust, mis olid spetsiaalselt ehitatud krüptoraha kaevandamiseks. Arvutitel oli modifitseeritud jahutus, toide ja võimsad videokaardid.

Kaevandamiseks mõeldud arvuteid leiti ka tuumajaama valvava Ukraina Rahvuskaardi üksuse kasarmust. Tegu on siseministeeriumile…

Loe edasi Postimehest…

Eelmisel suvel teatasid krüptovaluuta Zantepay eestlastest tegijad uhkusega, et on äri käivitamise raames investoritelt kogunud juba pea 1,5 miljoni euro väärtuses krüptovaluutat.

Tänaseks on kõik roosilised lubadused deebetkaardist, millega saab poes ostude eest tasuda krüptovaluutades, ja plaanid investeeringutest hävinenud. Ärist alles jäänud juriidiline keha liiklus tuntud tankistile Alexander Urmas Vestile, kes on kaks korda oma nime vahetanud, hoidunud kriminaalmenetlusest viis aastat kõrvale ning on kohtulikult karistatud, kirjutab portaal Geenius.

Zantepay tegevjuhi ametit pidanud Mardo Soo ütles portaalile, et kuigi kulutas turundusteenuste peale ca 300 000 eurot, ei andnud see soovitud tulemust. Kogu kogutud raha kasutati projekti arendamiseks, kuid rahast ei piisanud, et projekt lõpule viia.

Loe edasi portaalist Geenius.

Maailma suurima digivara Bitcoini hind kukkus sel nädalal15 protsenti, 10 145 dollarini, mis teeb sellest suurima nädalase kukkumise alates novembrist, vahendas Äripäev.

«Inimesed arvasid mingil hetkel, et krüptovaluutad saavad olema investorite jaoks turvasadamad,» ütles investeerimisfirma Miller Tabak & Co aktsiastrateeg Matt Maley. «Nüüd on krüptorahad seda kuvandit kaotamas.»

Ka teistel krüptorahade väärtus kukub, näiteks Bloomberg Galaxy krüptovaluutade indeksi väärtus kahanes sel nädalal 12 protsenti.

Pikemalt Äripäevast.

Tehnikaajakirjanik Monty Munford jäi ilma 30 000 dollari väärtuses krüptorahast ning abi ei ole nende süsteemide puhul loomulikult kuskilt loota.

Valusa õppetunni tõi kaasa ühe krüptomaailma põhireegli rikkumine: ta ei võtnud oma privaatvõtme tagamiseks kasutusele vajalikke ettevaatusabinõusid.

Konkreetsemalt kasutas ta oma krüptoraha – ethereumide – hoidmiseks keskkonda myetherwallet.com. Oma privaatvõtmest tegi ta füüsilise koopia ja hoidis seda oma Gmaili mustandites, et see oleks kogu aeg käepärast.

Kui ta oli lasknud oma krüptirahakoti suurusel kasvada umbes 25 000 naelani, logis ta keskkonda sisse ja avastas üllatusena, et … see on tühi.

Pole täpselt teada, kuidas kelmid tema privaatvõtme enda käsutusse said, kuid ilmselt said nad ligipääsu tema arvutisse või pilveteenusesse, kus ta võtit hoidis.

«Pärast oma krüptovõrgustiku inimestega ühenduse võtmist sain teada, et mu…

Loe edasi Postimehest…