Kuigi tuntuim riik krüptoraha kaevandamise poolest on kindlasti Hiina, on ka USA mõnes nurgas selleks väga soodsad olud, mis paneb inimesi lausa seadust rikkuma.

Mõne allika järgi on kõige soodsama elektriga osariik Louisiana, kus on ka krüptoraha soosiv seadusandlus ja see on suur asi, sest üldiselt on regulatiivne mosaiik riigis väga kirju.

Misiganes põhjusel on aga usinad Bitcoini kaevandajad Louisianas üle käte läinud.

Nimelt pidi osariigi peaprokurör Jeff Landry alustama kriminaalmenetlust omaenda kolleegide osas. Prokuratuuri IT-osakonna juhti, süsteemiadministraatorit, tehnilise toe juhti, personalisosakonna töötajat ja veel ühte tugitöötajat kahtlustatakse Bitcoini kaevandamises maksumaksja vahenditega.

Louisianas on siiski Bitcoin ja kaevandamine veel legaalsed, aga New Yorki osariigi Plattsburghi linnas pandid kaevandamisele 18-kuuline moratoorium, et krüptoraha süsteemi ülalhoidmiseks ei kulutataks ära odavat elektrit.

Linnapea sõnul on neil “maailma odavaim elekter”: elanikud maksavad 4,5 senti…

Loe edasi Geeniusest…

Eestis on praeguse seisuga üle 900 litsentsiga krüptoraha kaevandamisega tegelevat ettevõtet, kirjutab portaal Coinatory.

Mullu sügisel jõustus Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis reguleerib muuhulgas ka virtuaalvääringu mõistet ja kasutamisvõimalusi.

Seadus võimaldab ettevõtetel osutada krüptoraha ja virtuaalvääringute vahetamise, ülekandmise ja säilitamisega seotud teenuseid kahe tegevusluoa alusel.

Esimene neist on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusluba ning teine virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba. Portaali andmetel on esimest Eestis väljastatud ligi 500 ja teist pisut üle 400.

Loe edasi Postimehest …

Süsteemikiipide ja videokakaartide disainimisega tegeleva tehnoloogiafirma Nvidia aktsiad kukkusid neljapäeval järsult pärast seda, kui ettevõtte majandusprognoosid jäid analüütikute ootustele alla. Ettevõtte tegevjuht Jensen Huang nimetas kehvasid tulemusi «krüptopohmelliks».

Kui Wall Streeti analüütikud prognoosisid Nvidia käesolevaks kvartalikäibeks 3,4 miljardit dollarit, siis ettevõte ise prognoosib selleks ainult 2,7 miljardit dollarit. Võrreldes kolmanda kvartaliga (3,18 miljardit) võib käive nii kukkuda kuni 30 protsenti. Californias, Santa Claras paikneva ettevõtte aktsia langes peale prognooside esitamist kauplemispäeva lõpupoole peaaegu 17 protsenti hinnale 168,32 dollarit aktsia kohta.

Nvidia on varustanud arvutimängureid juba aastakümneid tipptaseme videokaartidega, mis võimaldavad mängida arvutimänge üha parema graafika peal. Viimastel aastatel on tekkinud aga väga tugev nõudlus võimsate videokaartide järgi…

Loe edasi Postimehest…

“Praegu räägitakse, kuidas krüptoraha tüüpi plokiahelad ühiskonda muudavad. Tõttame asendama nendega riiklikult olulisi süsteeme või vähemalt räägime sellest võimalusest. Samal ajal pole kontrollitud kasvõi seda, miks see peaks see üleüldse homme töötama. Krüptorahad põhinevad sotsiaalsel ja füüsikalisel, mitte matemaatilisel fenomenil,” leidis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor ja AS Cybernetica vanemteadur Ahto Buldas. Just sotsiaalse poole uurimisele pole aga pööratud seni tema hinnangul piisavalt või peaaegu üldse tähelepanu.

Professor viitas, et bitcoini 2008. aastal kirjeldanud Satoshi Nakamoto põhieesmärk oli e-kaubanduse jaoks usaldusväärse elektroonilise sularaha loomine, ei midagi muud. Esitletud lahendus võimaldas vältida sama raha mitmekordset kulutamist ja maksete tagasivõtmist. Kõige selle juures polnud vaja usaldada ühtegi kolmandat osapoolt. E-poodide pidajad said kergendatult hinnata. Teoreetiliselt pole digitaalse arveraamatu üle võimu isegi superriikidel, mille tegevus piiras eelnevalt loodud…

Loe edasi ERR portaalist…

“Bitcoin ilmestab koos teiste kübervaluutadega suurepäraselt, et enam pole vahet, kas tegutseme digitaalses või päris maailmas. Sellel on mõõdetav mõju ja analoogia maavarade kaevandamisega põhjendatud,” märkis ametit pidav uurimuse juhtivautor Max Krause ERR Novaatorile.

Keskkonnainseneri huvi kübervaluuta vastu tekkis puhtpraktilisel põhjusel. Krause mõtles ise bitcoinide hankimise peale. Enne seda otsustas ta heita lisaks hinnale igaks juhuks pilgu ka nende kaevandamiskiirusele ja selleks kuluvale elektrihulgale. See osutus ootamatult suureks.

“Me ei mõtle sellele ilmselt väga palju, aga bitcoini-süsteemi ülalhoidmiseks on tarvis võrreldavas koguses energiat, kui tarbib seda Eesti,” märkis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes uurimusega otseselt seotud pole.

Arveraamatusse uue lehe lisamiseks lahendavad bitcoini-kaevurid keerukat matemaatilist probleemi. Esimesena lahenduse leidnud isik saab väärilise tasu – 12,5 bitcoini, mis on võrreldav 2018. aasta novembri alguse seisuga umbes 80 000 dollariga.

Piltlikult on tegu loteriiga. Mida rohkem pileteid ehk arvutusvõimsust hankida, seda suurem on võimalus võita. Inimeste kaevandamisiha sõltub kübervaluuta hinnast. Möödunud…

Loe edasi ERR portaalist…

Kui Deniss Einasto (30) kevadel vahistati, avastati tema arvutist tohutu andmebaas kasutajanimede ja paroolidega, mis pärinesid viiest eri krüptoraha ja veebimajutuse keskkonnast, kirjutab Postimees.

Riigiprokuröri Piret Paukštyse hinnangul oli kahtlustatav neid andmeid kuritegudeks ära kasutanud juba viis viimast aastat, kuuid seni pole veel selge, kuidas Einasto sellised andmed sai.

Prokuratuuri versiooni järgi sisenes noormees varastatud kasutajakontodesse ja kandis sealt enda kontole bitcoine ning sai nii tulu üle kolme miljoni euro.

Prokuratuur selgitas, et enamiku kuritegelikust tulust mängis pokkerimängijast Einasto kasiinodes maha, ligi 300 000 eurot kandis isa kontodele, kust viimane pojale summad sularahas tagastas ning osa raha kandis Einasto käibelaenuna endale kuuluvatele äriühingutele.

Plokiahel, plokiahel, plokiahel. See on sõna, mida tehnoloogiaajakirjanikud juba oma õudusunenägudes näevad. Vaata kuhu tahad, seal on plokiahel. Miks? Kellele? Kuidas? Keegi ei tea ja kedagi ei huvita ka, sest plokiahel ja äge.

Tänapäeval võib suuresti ükskõik millele peale kirjutada sõna “plokiahel” ning inimesed on valmis sellesse miljoneid investeerima ja uue toote loojat pühakuks kuulutama. Lihtne reaalsus on aga see, et enamus inimesi ei saa umbeski aru, mis see plokiahel on, millega seda süüakse või miks seda üldse vaja on.

Abiks pole siis ka internet. Vikipeedia, mis on harilikult väga hea keeruliste asjade lahti seletaja, defineerib plokiahela kui “hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi”.

Said aru? Tore. Aga kas su vanaema või tädi ka sellest aru sai? Ilmselt mitte.

Aga see ei ole halb. Ei ole vaja tunda valehäbi, et ei saa…

Loe edasi Geeniusest…

Kui pistsid eelmisel aastal pistiku seina, oled plokiahelas. Nimelt osalesid kõik Eesti elektritarbijad oma teadmata eksperimendis, mis võib anda maailmas uue hoo rohelise energia kasutamisele.

Eesti seostega idufirma tõestas ära, et energiaturu saab tuua keerukate paberlepingute ajastust digitaalsesse. Meie andmetega tehtud arendustöö vilju rakendatakse Austraalia elektriturul.

Geenius kirjutas aasta alguses, kuidas Eesti riigile kuuluv Elering annab oma andmed idufirmale WePower, kuna see tahab arendada plokiahelal põhinevat energiaturgu. Äsja teataski firma, et katsetused Eesti elektrituru andmetega said valmis ja need olid väga edukad.

Eesti on haruldane riik selles mõttes, et kõik lepingulised elektritarbijaid on varustatud kaugloetavate mõõdikutega (kui elad korteris ja sul ei ole, siis tegelikult on lepinguline klient korteriühistu ja sellel on kaugloetav mõõdik küll). See tähendab, et Eleringil on andmebaas…

Loe edasi Geeniusest…

Aaviksoo jätkab Guardtime’i kõrval tööd Viveo Tervisekindlustuse juhina. Kaht firmat ühendab rahvusvaheline strateegiline huvi edendada Guardtime’i küberturva-tehnoloogiat, sh tervisekindlustuse valdkonnas.

Aaviksoo eesmärk Guardtime’is on tuua ettevõttesse oma rahvusvaheline kompetents ja teadmised e-tervise alal ning aidata kaasa valdkonna arengule firmas.

Guardtime’i juhi Martin Ruubeli sõnul on oluline jätkata nii Eestis kui ka rahvusvahelisel maastikul blockchain-lahenduste tutvustamist, et selgitada selle võimalusi ja kasu finantsvaldkonnas ja teistes sektorites.

“Ainuüksi Eestis katab blockchain-tehnoloogia täna valdavat osa meie e-teenustest, alates e-Äriregistrist kuni Digiloo ja Riigi Teatajani.”

Ain Aaviksoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (MD) ja Harvardi ülikooli (MPH) ning töötanud Maailmapangas, Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS, Webmedias (Nortal), Viveo Tervisekindlustuses ja sotsiaalministeeriumis IT asekantslerina.

Guardtime on Eestis asutatud, maailma suurim blockchain-põhiste küberturvalisuse lahenduste looja.

Tänu oma ülesehitusele võimaldab see tehnoloogia säilitada digiandmete muudatuse ajalugu, tuvastada kohe, kes ja millal on digiandmeid muutnud, ning kasutada neid võimalusi suure hulga andmete puhul ruttu ja korraga.

Guardtime teeb koostööd nimekate rahvusvaheliste institutsioonidega nagu maailma suurim…

Loe edasi Postimehest…

HTC usub, et plokiahela haip on veel piisavalt kuum, et firma peatselt valmis saav plokiahela telefon Exodus 1 edukaks saaks. Äsja eeltellimisse jõudnud telefoni eest tuleb maksta 0,15 bitcoini või 4,78 etherit, mis on ligikaudu 846 eurot.

Exodus 1 põhiliseks eripäraks on rahakott, milles olevad andmed hoitakse telefonis turvaruumis eraldi Androidi operatsioonisüsteemist. See peaks andma lisakaitse, kuna tavaline tarkvaraline rahakott võib langeda saagiks pahavarale või muudele rünnakutele.

Rahakott ei ole ainult krüptoraha hoiustamiseks, vaid ehitatud mitmekülgseks võtmehalduseks, millega saab muuhulgas tokeneid ja muud plokiahelas noteeritud andmeid hoida.

Exodus 1 jõuab eeltellijatele kohadele detsembri. Telefonil on 6-tolline HD+ ekraan, kaks 16 megapikslist tagakaamerat ja kaks esikaamerat. Telefoni sees on Snapdragon 845 kiibistik, 6 GB muutmälu ja 128 GB mäluruumi ning 3 500 mAh aku. Tolmu- ja veekindel telefon sellega üsna samal tasemel teiste selles hinnaklassis telefonidega.