Eesti suurim raamatupidamise ja maksuinfo portaal RMP.ee vastas põhjalikult mitmele krüptoraha maksustamise küsimusele artiklis Virtuaalvaluutas saadud tulu maksustamine. Käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu teemadel seoses krüptorahaga on RMP.ee kirjutanud enne ka Krüptoraha/virtuaalse valuuta vahetustehingute maksuvabastusest artiklis. Keskkond on veel mitmeid krüptoraha seaduste teemadel kirjutanud huvitavaid ja eelkõige informeerivaid artikleid: Uus virtuaalvääringute regulatsioon, Finantsinspektsiooni selgitused ttial coin offering ehk ICO õigusliku staatuse kohta jpt.

Kokkuvõtlikult, et kui kaupled bitcoin’ide või muu krüptovaraga, siis tuleb nende pealt teenitud kasumist ka Maksu- ja tolliametile makse maksta. Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Lauritsa selgitas Geenius.ee artiklis, et krüptovara on virtuaalne valuuta, siis seda käsitletakse ka varana. Seega on saadud tulu tulumaksuga maksustatav:

“Maksustatakse bitcoini müügist või vahetamisest saadud kasu, mis leitakse bitcoini müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava bitcoini ostuhinna vahena,” sõnas Rainer Laurits (allikas Teenid bitcoinide müügiga kasumit? Ole valmis makse maksma).

Sellest kuidas krüptoraha deklareerida, kommenteeris Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere pikemalt Äripäeva artiklis Kuidas osta krüptoraha:
“Kuna virtuaalne valuuta, sh bitcoin on käsitletav varana, siis virtuaalse valuuta müügist/vahetamisest saadud tulu on tulumaksuga maksustatav. Maksustatakse bitcoini müügist või vahetamisest saadud kasu, mis leitakse bitcoini müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava bitcoini ostuhinna vahena. Sealjuures arvestatakse bitcoini ostu-müügi või vahetushind eurodesse selle keskkonna kursiga, kus tehingud toimuvad.

[Kasum] deklareeritakse tuludeklaratsioonis kasuna muu vara võõrandamisest. Siin on oluline täpsustada, et krüptoraha väärtuse tõus (nn kallinemine) ei too isikule kaasa maksukohustust. See tekib alles siis, kui isik selle krüptoraha müüb või vahetab selle euroks või muuks valuutaks. Ehk maksukohustus tekib siis, kui inimene realiseerib oma kasu ja siis tal tekib kasult tulumaksukohustus.

Krüptoraha tehingutest jäävad ikka jäljed, kui seda euro või muu valuuta vastu vahetatakse. Kui MTA-l tekib alus kontrollimiseks, siis on võimalik neid tehinguid ka tuvastada.”

Bitcoinide kajastamisest ettevõtte raamatupidamisest on pikem selgitus Raamatupidaja.ee artiklis Bitcoinide kajastamine raamatupidamises.
Huvitava magistritöö krüptorahade käibemaksu regulatsioonidest on teinud Villy Lopman oma magistritöös Krüptorahade käibemaksu regulatsioon.

Maksu- ja tolliamet pidas möödunud aastal kinni pea 200 krüptorahade kaevandamise lisaseadet, mis nõuetele ei vastanud.

Maksu- ja tolliamet kontrollis möödunud aastal krüptoraha kaevandamiseks mõeldud arvuti lisaseadmeid koos toiteplokkidega 14 korral, kokku 176 tükki. Kõikide nende toodete vabasse ringlusse lubamine on peatatud, kuna nad ei vasta tooteohutuse nõuetele: neil puudusid nõuetekohased märgistused, näiteks tootja andmed, seadme mudeli number, CE-märgistus, maaletooja andmed.

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles, et krüptoraha kaevandamiseks mõeldud andmetöötlusseaded koos toiteplokkidega saabusid Hiinast. „Maksu- ja tolliameti kohustus on kaupade väljastpoolt Euroopa Liitu riiki lubamisel muu hulgas kontrollida ka seda, kas need vastavad tooteohutuse nõuetele ja kõik ettenähtud tingimused on täidetud. Teeme seda riskipõhiselt ning kauba kinnipidamisel pöördume vastava turujärelevalve asutuse poole hinnangu saamiseks.“

Lauritsa sõnul saab kauba siiski vabasse ringlusse lasta, kui nõuded saavad täidetud. „Soovitame inimestel, kes väljastpoolt Euroopa Liitu kaupu tellivad, seda ka muude kaupade puhul jälgida, et korrektne CE-märgistus jms tootel olemas oleksid. Peab arvestama, et nõudeid rikkuvate kaupade puhul on tollil kohustus neid ringlusesse mitte lubada.“

Allikas “Riiki tahavad tulla keelatud krüptokaevandamise masinaa (Äripäev)”. Loe artiklit.

ITuudised.ee kirjutab “Eesti on väike ja digitaalselt arenenud riik, kus seadusandja on vastavalt tehnoloogia arengule väga kiiresti teinud regulatsioonides vajalikud muudatused. Selles osas on märkimisväärsed näiteks sõidujagamisteenuste ja pakirobotite jaoks vajalikud regulatsiooni muudatused. Nüüdseks on Eestis tehtud algust ka krüptorahade õigusliku reguleerimisega. 27.11.2017 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) sisaldab nüüd ka virtuaalvääringu mõistet.”

Loe edasi:
http://www.ituudised.ee/uudised/2018/01/08/uus-virtuaalvaaringute-regulatsioon