Raske leida

Kulda on mõnest muust metallist oluliselt raskem leida ja selle kaevandamisega kaasnevad kulud. Oleme kulda kaevanud juba aegade algusest ja praeguseks hetkeks on uue kulla leidmine oluliselt keerulisem kui tuhat aastat tagasi.

Bitcoin’i protokollireeglite kohaselt saavad uued bitcoin’id tekkida vaid iga uue ploki kaevandamisel. Mida rohkem neid kaevandatud on, seda raskemaks muutub järgmise ploki leidmine ja sellest tulenevalt ka uute bitcoin’ide kaevandamine.

Piiratud kogus

Meie planeedil on paraku piiratud ressursid ja võttes ette mistahes väärismetalli või keemilise elemendi, jõuame selleni, et seda on ainult kindel kogus. Sama rakendub ka kullale. Uue kulla leidmine muutub iga kaevandatud tükiga aina raskemaks.

Bitcoin’e saab kokku olla ainult 21 miljonit ja see tuleneb jällegi protokollireeglitest. Hetkeseisuga ei ole mitte mingit põhjust, miks tulevikus peaks mõni nendest reeglitest muutuma, sest see kahjustaks kogu süsteemi, mis on nende reeglite põhjal üles ehitatud.

Asendatavus

Asendatavuse küsimus on väga tähtis just valuutade puhul ja maailmas ei ole palju asju, mis oleks…

Loe edasi Postimehest…

Vältimaks olukorda, kus üksikisikud või organisatsioonid saaksid enamuse nõusolekuta omavoliliselt fundamentaalseid reegleid muuta, on bitcoin’i rahapoliitika ehitatud protokolli tasemel ja see ei allu välisele kontrollile. Pärast kõikide bitcoin’ide kaevandamist neid rohkem turule ei tule ja kokku saab neid olla ainult 21 miljonit.

Bitcoin’e kaevandatakse võimsate arvutitega, mis lahendavad matemaatilisi probleeme, et leida iga kümne minuti tagant järgmine plokk ja ploki kaevandajale emiteeritakse fikseeritud hulk bitcoin’e rahapoliitika alusel.

Iga nelja aasta tagant väheneb kaevandamise määr protokolli reeglite kohaselt 50% võrra ja seda kutsutakse pooldumiseks. Esimene pooldumine toimus 2012. aasta lõpus ja järgmine leiab aset 2016. aastal. Iga ploki kaevandaja saab endale 12,5 bitcoin’i. Päeva jooksul leitakse keskmiselt 144 plokki. Päevas teeb see 1800 bitcoin’i ja aastas 657 000. Praeguse pooldumistsükli järgi on bitcoin’i arvestuslik inflatsioon aastas 3,7%.

Järgmist kaevandamise määra pooldumist on oodata järgmise aasta kevade lõpus ja pärast seda saab ploki kaevandamise eest 6,25 bitcoin’i. Pärast järgmist pooldumist langeb bitcoin’i inflatsioon…

Loe edasi Postimehest…

Vastavalt 22. juunil Mt. Gox’i usaldusisiku avaldatud dokumendile saab tsiviilhagi lõpuks oma lahendi. Vastavalt Tokyo ringkonnakohuse petitsioonile kompenseeritakse kannatanutele ühtekokku 800 000 Bitcoini.

Teadanne on võiduks neile, kes kaotasid oma usu vahetusportaali tegevusse, kuna selle tulemusena sunnitakse peatuma hetke pankrotimenetlus. Mt. Gox’i usaldusisik Kobayashi kirjutas:

Pankrotimenetluse kõigus konverteeritakse mitterahalised varad ümber rahalistesse varadesse vastavalt pankrotimenetluse sisseantud aja väärtusele. Mis tähendab, et kannatanud oleks eduka pankrotimenetluse korral tagasi saanud oma raha, mitte Bitcoinid. Silmas tuleks pidada, et pankrotimenetluse sisse antud ajal oli Bitcoini hind mitmeid kordi madalam, kui hetkel. Tsiviilhagi puhul aga mitterahalisi varasid ei konverteerita rahalistesse varadsse ümber ning nii saavad kannatanud oma varad tagasi õiglasemalt.

Selle tehnilise juriidilise lahendi puhul on tulemusi kaks. Esiteks, võidavad enim kannatanud, kes saavad esitada avalduse nende kadunud Bitcoinidele, mitte aga rahalisele ekvivalendile. (Bitcoin on tõusnud üle 1000% tema 2014 aasta 450$ väärtusest.)
Teiseks, Kobayashi ei saa enam legaalselt müüa rohkem Bitcoine, mille kaitsjaks ta on määratud. Kriitikud väidavad, et Kobayashi 400 miljoni dollari väärtuses Bitcoinide müümine jaanuaris põhjustas turulanguse, mida me kogeme ka tänasel päeval.

Need kaks tulemust toovad head uudised inimestele, kes on kogu nende sündmuste keerises kaotanud igasuguse lootuse. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kannatanud peavad siiski veel ootama, sest hüvitamine ei alga varem kui 2019 aasta algul. Varade hüvitamine alles 2019 aastal on sihipärane ning seda põhjusel, et vältida manipuleerimist krüptorahaturgudel, kus paljud kauplejad paiskaks korraga müügile tohutus hulgas Bitcoine, mis omakorda põhjustaks uue turulanguse.

Kobayashi raporteerib Mt. Gox’i varade staatusest kreeditoride kohtumisel käesoleva aasta 26. septembril Tokyos. Kannatanutel on hiljem aega 22. oktoobrini, et esitada avaldus varade tagasi saamiseks ning sealhulgas jagama tõendeid nende varade olemasolu kohta. Kobayashi sõnul saadetakse järgnevalt varade tagasisaamise avaldused kohtu poole 14. veebruaril aastal 2019.

Mt. Gox’i häkkimine leidis aset 2014. aastal ning selle mõjusid tunneme me tänase päevani. Ehkki edusammud on toimunud, on see olnud pikk ootamine kannatanutele ning õppetunnid, mida sellelt teekonnalt kaasa võtta on asjakohased ka tänasel päeval.

„Vaimud ütlesid mulle,“ naljatab Tim Draper vastates küsimusele tema hiljutise bitcoini hinnaprognoosi kohta. Draper on kuulus investor, olles varakult investeerinud sellistesse murrangulistesse projektidesse nagu internet, Tesla, Skype ja Hotmail. Jätka lugemist →

Enamikes riikides ei seostata noori inimesi investeerimisega, seda peetakse peamiselt just vanema põlvkonna pärusmaaks. Krüptorahadega on asi teistmoodi – uue uuringu järgi on just Y-põlvkond ehk millennials suurimad krüptodesse investeerijad.

Jätka lugemist →

Krüptoeksperdid räägivad Blockchain& Bitcoin Konverentsil Tallinnas plokiahela tehnoloogia tulevikust 

22. märtsil 2018, Eestis leiab aset Blockchain& Bitcoin Tallinna Konverents, mis on pühendatud plokiahelale, krüptovaluutadele ja ICOdele. Eesti krüptoeksperdid ja välismaa spetsialistid räägivad plokiahela tehnoloogia valdkonna tulevikust ja uutest suundadest.

Miks Tallinn?

Eesti on nende riikide seas, kes on üles näidanud lojaalsust krüptovaluutade ja plokiahela suhtes. See on riik, kus suuremahuline digitalisatsiooniprojekt – E-residentsus on juba töötanud pikka aega. E-residentsuse eestvedajad on teinud ettepaneku teha riiklik ICO ja luua Estcoinid. Kui see õnnestub, siis Eestist võib saada esimene riik maailmas, kes teeb avaliku ICO. Puupüsti täis publik Blockchain& Bitcoin Konverentsil 2017 Tallinnas tõestab, et Eesti krüptokogukond näitab üles suurt huvi selliste ürituste suhtes.

Esinejad ja teemad

Vladislav Sapozhnikov,  Deex.Exchange kaasasutaja ja CEO (krüptovaluutade vahetus- ja kauplemisplatvorm). Esineja arutab plokiahela tehnoloogia tulevikku ning analüüsib detsentraliseeritud ökosüsteeme, võttes aluseks BitShares plokiahela finantsplatvormi.

Lukas Kairys, CTO ettevõttes Cryptodus – firma, kes arendab plokiahela tehnoloogia põhjal toimivaid smart lepinguid ärilahenduste tarbeks. Ta jagab oma arvamust smart lepingute tuleviku kohta ning räägib uutest võimalustest, tehnoloogilistest ülesannetest ja seotud riskidest.

Aleks Bozhinov, CMO ettevõttes Crowdholding, kes on välja arendanud plokiahelal töötava platvormi ettevõtjatele ja nende nõustajatele. Kogenud turundusspetsialistina selgitab ta, kuidas õigesti publikuga koostööd teha, kui ette valmistada oma startupi ICOd.

Thierry Vallat, jurist, CabinetThierryVallat õigusbüroo asutaja, endine juhatuse liige ja ‘Prantsusmaa-Eesti’ Assotsiatsiooni varahoidja. Esineja räägib publikule, milline riiklik regulatsioon ootab plokiahela tehnoloogiat ja krüptovaluutasid Euroopa Liidu riikides.

Edgar Bers, HashCoins OÜ Partnersuhete juht. Hashcoins OÜ tegeleb krüptoseadmete ja plokiahela teenuste väljatöötamisega. Tema selgitub, kuidas plokiahel võib täita usaldusväärse kogumi funktsiooni.

Koht

Üritus toimub kesklinnas moodsas Hilton Tallinn Park hotellis.

Jälgi uudiseid ürituse kohta ja kava uuendusi ametlikul kodulehel: Blockchain& Bitcoin Konverents Tallinn.

Krüptorahade õitseng on saanud palju positiivset vastukaja, kuid aeg-ajalt tõstab pead ka negatiivne pool.

Poola keskpank pakkus Marcin Dubielile, poola youtuber’ile kellel on ligi miljon subscriber’it, 24 000 eurot (üle 90 000 zloti). Vastutasuks pidi ta tegema koostööd Poola Finantsinspektsiooniga ning tegema negatiivse tooniga video krüptorahadest. Muidugi ilma vaatajatele teada andamata, et tegu on makstud „reklaamiga“.

Jätka lugemist →

Aluspesuäriga tegelev magnaat  Michelle Mone ja tema elukaaslane Doug Barrowman on Bitcoinide eest ära müünud 50 oma 1300st Dubais asuvast korterist. Luksuslike Bitcoini-korterite hind varieerub vahemikus 15-45 Bitcoini.

Bitcoin on muutumas elujõuliseks, kuna turg ja suured mängijad on hakanud seda aktsepteerima maksevahendina. Kanada KFCst kuni kinnisvarani Dubais on Bitcoini palavik globaalselt levimas.

Jätka lugemist →

Krüptoraha maailmas on võimalik teenida üleöö terve varandus ning selle digitaalse loterii võitjad on üksteisest väga erinevad. Hämar algus, üheaegselt nii anarhiline, utoopiline ja libertaarne, on ligi tõmmanud omapärase seltskonna teerajajaid – kehtivate normide vastastest „krüptopunkaritest“ ja elektrit kulutavatest kaevandajatest kuni ettenägelike Silicon Valley investorite ja suure hulga hodl propageerijateni (kirjaveast alguse saanud krüptosläng, mis tähistab „osta ja hoia“ tüüpi investeerijaid)

Võttes arvesse krüptomaailma läbipaistmatust ja hüpervolatiilsust, esitame nimekirja rikkaimatest inimestest krüptorahanduses, hinnangulistes puhasväärtuse vahemikes. Arvude aluseks on hinnanguliselt isiku valduses olev krüptoraha, maksude järgsed kasumid krüptorahadega kauplemisest ja osalused krüptorahadega seotud ettevõtetes ( andmed 19.01.2018 seisuga). Nimekirjas on toodud välja inimesed kelle krüptojõukus ulatub üle 350 miljoni dollari.

Üsna kindlalt võib öelda, et nimekirjast on osad inimesed puudu ning mõned hinnangud on suure vahemikuga – tegu on siiski krüptorahadega.

1. Chris Larsen

Hinnanguline krüptode puhasväärtus: 7.5 – 8 miljardit USD
Tegevusala: Ripple’i kaasasutaja
Vanus: 57

Larsen on Ripple’i nõukogu esimees ja endine tegevjuht. Ripple lihtsustab pankadel rahvusvaheliste maksete tegemist, kasutades plokiahela tehnoloogiat. Larsen omab isiklikult 5.2 miljardit ühikut XRP, Ripple’i väljastatud tokenit. Ripple ise kontrollib 61 miljardit ühikut XRP.

Jätka lugemist →

Eesti suurim raamatupidamise ja maksuinfo portaal RMP.ee vastas põhjalikult mitmele krüptoraha maksustamise küsimusele artiklis Virtuaalvaluutas saadud tulu maksustamine. Käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu teemadel seoses krüptorahaga on RMP.ee kirjutanud enne ka Krüptoraha/virtuaalse valuuta vahetustehingute maksuvabastusest artiklis. Keskkond on veel mitmeid krüptoraha seaduste teemadel kirjutanud huvitavaid ja eelkõige informeerivaid artikleid: Uus virtuaalvääringute regulatsioon, Finantsinspektsiooni selgitused ttial coin offering ehk ICO õigusliku staatuse kohta jpt.

Kokkuvõtlikult, et kui kaupled bitcoin’ide või muu krüptovaraga, siis tuleb nende pealt teenitud kasumist ka Maksu- ja tolliametile makse maksta. Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Lauritsa selgitas Geenius.ee artiklis, et krüptovara on virtuaalne valuuta, siis seda käsitletakse ka varana. Seega on saadud tulu tulumaksuga maksustatav:

“Maksustatakse bitcoini müügist või vahetamisest saadud kasu, mis leitakse bitcoini müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava bitcoini ostuhinna vahena,” sõnas Rainer Laurits (allikas Teenid bitcoinide müügiga kasumit? Ole valmis makse maksma).

Sellest kuidas krüptoraha deklareerida, kommenteeris Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere pikemalt Äripäeva artiklis Kuidas osta krüptoraha:
“Kuna virtuaalne valuuta, sh bitcoin on käsitletav varana, siis virtuaalse valuuta müügist/vahetamisest saadud tulu on tulumaksuga maksustatav. Maksustatakse bitcoini müügist või vahetamisest saadud kasu, mis leitakse bitcoini müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava bitcoini ostuhinna vahena. Sealjuures arvestatakse bitcoini ostu-müügi või vahetushind eurodesse selle keskkonna kursiga, kus tehingud toimuvad.

[Kasum] deklareeritakse tuludeklaratsioonis kasuna muu vara võõrandamisest. Siin on oluline täpsustada, et krüptoraha väärtuse tõus (nn kallinemine) ei too isikule kaasa maksukohustust. See tekib alles siis, kui isik selle krüptoraha müüb või vahetab selle euroks või muuks valuutaks. Ehk maksukohustus tekib siis, kui inimene realiseerib oma kasu ja siis tal tekib kasult tulumaksukohustus.

Krüptoraha tehingutest jäävad ikka jäljed, kui seda euro või muu valuuta vastu vahetatakse. Kui MTA-l tekib alus kontrollimiseks, siis on võimalik neid tehinguid ka tuvastada.”

Bitcoinide kajastamisest ettevõtte raamatupidamisest on pikem selgitus Raamatupidaja.ee artiklis Bitcoinide kajastamine raamatupidamises.
Huvitava magistritöö krüptorahade käibemaksu regulatsioonidest on teinud Villy Lopman oma magistritöös Krüptorahade käibemaksu regulatsioon.