Estcoin'i uudised ja arvamused

Selles teemas on 1 vastus, 1 hääl ja viimane postitaja oliRaido Tamar Raido Tamar 1 year, 7 kuud tagasi.

Estcoin'i uudised ja arvamused

  • Raido TamarRaido Tamar
    Pealik
    Teemad: 7
    Vastused: 5

    Eesti Panga asepresident Madis Müller kirjutas eestipank.ee blogis arvamuse krüptovarast. Vastus puudutas tugevalt ka Estcoin’i. Lõpus ütleb ta, et kirjutist ei peaks käsitama Eesti Panga vastusena e-residentsuse projekti blogipostitustele aga ridade vahelt võib lugeda nii mõndagi.

    Estcoin’i puudutab postituse osa, mis algab alates “Milleks meile estcoin?”:

    https://www.eestipank.ee/blogi/kruptovarad-mull-voi-tulevik
    Milleks meile estcoin?

    Tavavaluutaga seotud krüptovara kategooriasse kuuluks ka EASi poolt hiljuti välja pakutud estcoin’i üks kolmest võimalikust versioonist (nn euro estcoin). Tunnistan, et keskpangas jäime selle ettepaneku kommenteerimisel hätta, kuna idee kirjeldamisel ei olnud sõnastatud selget praktilist probleemi, mida sellises vormis estcoin e-residentide jaoks hästi lahendaks. Maksevahendina ei oleks sellel selget eelist tavalise pangaülekande ees. Seda eriti olukorras, kus eeldatavasti juba aasta pärast asendab Eestis seni tavapärast makseteenust välkmakse[2]. Seega toimuvad vähemalt eurodes tehtud kliendimaksed ühest pangast teise tulevikus loetud sekunditega ja seitse päeva nädalas. Välkmakse tulek (muu hulgas tänu euroala keskpankade pingutusele) lahendab reaalse probleemi, et maksed liiguvad pankade vahel ainult töötundidel ja liiga aeglaselt.

    Samuti on bitcoin’il põhinevad lahendused juba näidanud, et jaemaksed plokiahelas ei ole tegelikult kuigi kiired ega ka odavad, eriti kui nende maht ületab kriitilise piiri. Värskeim lõbus näide selle kohta on uudis sel nädalal Miamis toimuvast Põhja-Ameerika Bitcoin’i Konverentsist, mille korraldajad lõpetasid piletite müügi bitcoin’ide eest selle makseviisi kohmakuse ja kõrgete teenustasude tõttu[3]. Samas on loomulikult võimalik, et Eesti e-residentidele suunatud digiühikutel või žetoonidel võiks olla mingi praktiline rakendus. Tõenäoliselt oleks neid rakendusviise siiski lihtsam otsida, kui eelnevalt oleks selgemalt sõnastatud probleemid, mida estcoin’i abil senisest paremini lahendada saaks. Oma lahendusi välja töötades ei peaks Eesti alustama tühjalt kohalt, sest plokiahela tehnoloogiat kasutavate praktiliste rakenduste testimisega tegeletakse intensiivselt üle maailma juba aastaid.

    Aktsiate asemel virtuaalsed žetoonid

    Plokiahela tehnoloogiaga on seotud ka uudne investoritelt raha küsimise vorm ICO (ingl initial coin offering) ehk uute virtuaalsete žetoonide müük, mida eelmisel aastal tehti kokku 3,7 miljardi dollari väärtuses[4]. Seejuures ulatusid suuremad projektid mahult sadadesse miljonitesse dollaritesse ning leidus ka ICOsid, millesse julgesid raha paigutada mainekad investeerimisfondid[5]. Palju rohkem on aga ICOsid, mis tavapäraseid kanaleid kasutades kindlasti investoreid leidnud ei oleks. Hea kohaliku näitena võib viidata Eesti osaühingule, kes oma virtuaalseid žetoone müües lubas sõltuvalt investorite huvist asutada kas makseasutuse, panga või midagi muud. Tüüpilistelt investoritelt lihtsalt sellise mõtte eest ilmselt kuigi palju raha ei saaks, Polybius Foundation OÜ kodulehe andmeil on aga nende projekti investeeritud juba üle 30 miljoni dollari[6]. Traditsioonilisemate äridega harjunutele võib tunduda tavatu ka see, et oma projekti tutvustuses lubas Polybius ettevõttele kapitali pakkunud investorite vahel tulevikus jagada vaid 20% kasumist. See aga ei tundu olevat ületamatuks takistuseks investoritele, kes saavad vanamoodsa aktsia asemel virtuaalse žetooni omanikuks.

    Plokiahela tehnoloogia populaarsusega seotud kurioosumite hulka kuulub Nasdaqi börsil noteeritud joogitootja Long Island Ice Tea juhtum[7]. Ettevõtte aktsia hind hüppas 500% pärast seda, kui firma teatas börsile soovist keskenduda karastusjookide tootmise asemel hoopis plokiahela tehnoloogiale ning vastavalt muuta ka firma nime. Nüüdsest on tegemist ettevõttega Long Blockchain. Selliseid uudiseid lugedes meenuvad kurikuulsad sõnad „this time is different“, mida mõne vara hinnale põhjendusena kuuldes soovitatakse investoritel tavaliselt oma investeeringud müüa ja turult lahkuda.

    Seni on ICO-de näol tegemist nähtusega, mille tulemusel kaotab tõenäoliselt palju heausklikke entusiaste suure hulga raha. See omakorda võib tekitada ühiskonnas ootuse, et seni sisuliselt kontrollimatult turustatud virtuaalsete žetoonide pakkujatele laiendataks vähemalt osa traditsioonilistele väärtpaberiemissioonidele kehtivatest reeglitest või et sellist tegevust veel rangemalt piirataks. Selle suunas ongi juba samme astutud. Nii näiteks on teiste hulgas USA väärtpaberijärelevalve selgitanud[8], et teatud tingimustele vastavaid ICOsid tuleks käsitada väärtpaberiemissioonina. Sarnaselt on ICOsid vaadelnud ka Eesti Finantsinspektsioon[9], samas kui näiteks Hiina ja Lõuna-Korea on otsustanud ICOd üldse keelata. Tulenevalt valdkonna uudsusest on segadust palju ja investoreid meelitatakse innovatsioonist rääkides ka väga kahtlastesse projektidesse. Kuid see maailm on saamas tasapisi täiskasvanumaks. Positsioneerides Eestit kui atraktiivset riiki ICOde registreerimiseks, tasub seetõttu olla väga valiv selles osas, milliseid virtuaalärisid me toetada soovime. Liiga hoogsalt tegutsedes ja end varakult ICOsid propageeriva ja toetava õigusruumina positsioneerides võib kergesti juhtuda, et teeme Eesti edumeelsele e-riigi kuvandile rohkem kahju kui kasu.

    Eesti Pangas oleme seadnud endale laiemaks eesmärgiks olla hästi kursis finantsinnovatsiooni ning uute tehnoloogiate võimaluste ja riskidega nii klientide kui ka Eesti arvelduskeskkonna ja finantsstabiilsuse jaoks. Hea partnerina nii valitsusele, finantsinspektsioonile kui ka ettevõtetele oleme kindlasti huvitatud kaasa mõtlemast teemal, kuidas kujundada Eesti regulatiivset keskkonda selliseks, et see toetaks maksimaalselt innovatsiooni ning samal ajal pööraks vajalikul määral tähelepanu ka riskide juhtimisele.

    Seda kirjutist ei peaks käsitama Eesti Panga vastusena e-residentsuse projekti blogipostitustele. Oma kommentaare ja arvamusi jagab keskpank lahkesti nii valitsusele kui ka EASile tavapäraste konsultatsioonide ja arutelude käigus.

    Raido TamarRaido Tamar
    Pealik
    Teemad: 7
    Vastused: 5

    Eesti Panga president: mingit riikliku krüptoraha tulemas ei ole
    https://geenius.ee/uudis/eesti-panga-president-mingit-riikliku-kruptoraha-tulemas-ei-ole/

    Eesti Panga president Ardo Hansson ütles intervjuus Börsen-Zeitungile selgelt välja, et riikliku krüptoraha tulemas ei ole.

    “Kahjuks tulid valitsusasutustelt mõned eksitavad sõnumid ja kommentaarid,” lausus Hansson. “Ütlen otse, et ei valitsus ega ka meie kui keskpank ei kaalu krüptoraha kasutuselevõttu. Meie raha on euro ja see on hea raha. Kui kogu see mull lõhkeb, vaibub ka see arutelu. Me ei tee midagi sellist, mille pärast keegi peaks muretsema.”

    Rääkides krüptorahaturust üldiselt, sõnas Hansson, et tegemist on mulliga.

    “See, mis praegu krüptovaluutade maailmas toimub, on täielik hullus,” lausus ta. “See on tõeline mull – mull, mis võib osutuda veelgi hullemaks kui Hollandi tulbimaania 17. sajandil.”

    Ta sõnas, et krüptovaluuta olemuslik väärtus on isegi väiksem kui tulbil. “Praegu ma siiski ei võta seda ohuna finantsstabiilsusele. Mahud on liiga väikesed. Kui need järsult suurenevad ja hakatakse võtma suuri laene, et selliseid varasid tohutul hulgal kokku osta, siis võib see finantsstabiilsust ohustada. Praegu on see investorite ja tarbijate probleem. Mõned teenivad sellega tõenäoliselt kõvasti raha. Kuid paljud tõenäoliselt ka kaotavad kõvasti,” ütles ta.

Kuvatakse 2 postitust - 1 kuni 2 (kokku 2 postitust)

You must be logged in to reply to this topic.